Oktoobrikuu on täienisti sügiskuu, kus valgeid päevatunde jääb üha vähemaks ja õhtu jõuab kiiremini kätte. Võimatu on aga valgel ajal mitte panna tähele looduse ilu - seda ilu, millega Looja on heldelt oma loodut ehtinud. Silma rõõmustavad puudelt alla sadanud värvilised lehed. Varem tooni andnud rohelus annab üha enam maad rikkalikule värvigammale kollasest alates ja punasega lõpetades.
Põllumehed on vilja salve saanud ning on aega hinge tõmmata ja tehtud tööst rõõmu tunda. Kirikutes peetakse lõikustänupüha ja tuuakse tänu valminud vilja ja igasugu muu saagi eest. Saame olla tänulikud igapäevase leiva ja leivakõrvase eest. Sõna otseses mõttes igapäevase. Jumala armu ja helduse läbi tohime rõõmustada, et igal 365 päeval aastaringis võib meie leivalaud olla kaetud ja kõhud täis. Saame ka oma abikätt sirutada nende heaks, kes on kitsikuses.
Jumala heldus on aga veel suurem - Ta tahab meid toita ka hinge ja vaimu poolest. Vaimutoitu saame kirikust, kus Jumala Sõna eluleivana meid toidab. Ja siingi on regulaarsus väga tähtis, et me oma vaimu nälga ei jätaks.
Muist eluks tarvilikku hingetarkust saab inimlaps kaasa aga kodust, lasteaiast ja koolist, ameti– ja kõrgemate koolideni välja. Ning siis jätkub see iseseisva õppena eluülikoolis.
Sel targaks saamise teel on oluline roll õpetajatel, kellele saame eriti õpetajatepäeval 5. oktoobril tänuga mõelda. Aga küllap on meil ka väljaspool kooli väärt inimesi, kelle elutarkusest ja eeskujust oleme õppinud.
Kirikuajaloostki võime leida eeskujusid, kelle vaga eluviis on innustanud inimesi läbi sajandite. Ühe sellisena võiks nimetada püha Franciscust Assiisist, kes alustas lagunenud pühakodade ülesehitajana ning kelle lihtne eluviis köitis paljusid. Tema mälestuspäeva peetakse 4. oktoobril eriti katoliku kirikus, aga ka laiemalt.
Parimat õpetust saame aga võtta Jeesuselt, suurima tarkuse allikalt. Tema eeskuju kõnetab nii suuri kui väikseid, nii õpilasi kui õpetajaid. Meid on kutsutud astuma Tema - õpetajate Õpetaja jälgedes. Nii jõuame sihile.
Tõnu Kuusemaa, pastor
